KOOLITUS
ESILEHT | TUTVUSTUS | KOOLITUS | TEATED | PILDID | LINGID | KOERAD | KONTAKT

KOOLITUS  


                      

Koerte koolitus

Kindlasti peaksid mingi koolituse saama kõik koerad, sest kooselus koeraga tuleb pidevalt ette situatsioone, kus koer peab sõna kuulama. Koer vajab koolitust, kas või elementaarse kuulekuse tasandil, et temast saaks täieõiguslik, sotsiaalne ühiskonna liige. Sageli leiab inimene koera koolitades endale huvitava hobi, sest on olemas väga palju koolitusalasid, milledes korraldatakse nii eksameid kui ka võistlusi. Kui inimesel jätkub aega ja on tahtmist koeraga tegeleda, leiab selleks kindlasti temale ja tema lemmikule sobiva ja huvitava vormi. Sellised tegevused ei ole kasulikud mitte ainult meie neljajalgsetele sõpradele, vaid hoiavad heas vormis ka nende peremehed, sageli kogu pere. Omandatud oskused kuluvad igal juhul tavaelus kuhjaga ära. Endale ja koerale sobiva ala leidmiseks, tasuks konsulteerida koertetreeneriga. Koeraga tegelema hakkamiseks ei ole kunagi hilja.

 

Mõnedest belgia lambakoertele sobivatest aladest/koolitustest:

AGILITY

Tegemist on sportliku alaga, kus võistlusplatsil on suur hulk erinevaid takistusi - näiteks toru, A-tõke, slaalom jpm. Koer õpetatakse erinevate käsklustega läbima erinevaid takistusi. Koerajuht annab koerale käske ning koer läbib sellele vastavalt konkreetse takistuse. Tegemist on alaga, mis on koerale tõeliselt huvitav ning pakub pinget. Kõik koerad, kes tegelevad agilityga, saavad äärmiselt hea emotsionaalse kogemuse. Kuna see ala on liikuvam ja mitmekülgsem kui tavapärane kuulekus, siis pakub ta nii koerale, koerajuhile, kui ka pealtvaatajatele vaheldusrikast tegevust ja huvitavat võimalust. Agilityt saavad harrastada kõik koerad, kuid eriti hästi sobib see belgia lambakoertele.

SK - SÕNAKUULELIKKUS

Sõnakuulelikkuse koolitusel on 4 võistlusklassi : alg-, ava-, võitja- ning erivõitja klass. Algklass on mõeldud koertele, kes ei ole varem võistelnud. Avaklass on koertele, kes on saanud algklassis ühe  esimese järgu. Võitjaklassi pääsemiseks peab olema koer saanud avaklassis esimese järgu. Erivõitjaklass on koertele, kes on vähemalt 15 kuu vanused ning on saavutanud ühe esimese järgu Võitjaklassis. Viimane võistlus igas võistlusklassis on kolmanda esimese järgu saavutamisel. Kui koer on võistelnud juba korra kõrgemas võistlusklassis, siis ei saa ta enam osaleda madalama klassi võistlustel. SK algklass hõlmab kõrvalkäimist, lamamist, istumist, seismist, juurdetulemist, paigalpüsimist ning madalat barjääri. Järgnevates klassides lisanduvad eseme toomine, kaugjuhtimine, kolmest esemest, käsu peale, õige valimine, juurdetulekul seismine või lamamine ning muud raskemad ülesanded.

KK - KUULEKUSKOOLITUS

Kuulekuskoolitus on Eesti enda koertekoolitusala, mis sarnaneb IPO kuulekusosale. Koer peab käima kõrval nii rihmaga kui ka ilma, lamama, istuma ja seisma käsu peale ning minema saatmisel kohale. Hinnatakse koera soorituste korrektsust, alluvust ja kontrollitavust, samuti koera energilisust ja rõõmu tehtud tööst. KK-s on kolm astet.

IPO - Internationale Prüfungsordung

IPO on rahvusvaheline, FCI poolt tunnustatud teenistuskoerte koolitusala, mis koosneb kolmest osast - jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C). Eksameid saab sooritada kolmes raskusastmes. Koerad, kes on esimese astme tulemuse saanud, liiguvad edasi teise ning sealt edasi kolmandasse astmesse. Iga astmega kasvab elementide keerukus.

 

Milline koolitus sobib belglasele?


Praktiliselt kõik. Arvestama peab ainult belglase pikka arengut, mistõttu tuleks rahulikult ja mõistvalt suhtuda esimesel kahel eluaastal tema ülevoolavast energiast tingitud püsimatusesse ning seda treenida/harjutada endale sobivas suunas.


KOERA  SÖÖTMINE
Vanarahva tõde, "Oled see, mida sööd", peab paika ka koerte puhul. Tänapäeval on koerte elu tihedalt seotud inimeste omaga. Meie elukeskkond linnastub järjest enam. Koerte elukeskkond on teinud lühikese ajaga suuri muudatusi. Muudatused on toimunud ka nende söögivalikus. Samaaegselt on tihenenud koerte kasvuhäired (arenguvead?). Kui need ei oleks nii üldised ja peaaegu kõiki koeri puudutavad, olenemata tõust, võiks nõustuda nendega, kes peavad seda tõukoeraaretuses tehtud vigadeks, mille tagajärjel "päritavateks" haigusteks peetud vead on üldistunud. Pärilikult on olemas lihtsalt soodumus.

Nagu selgub, on paljud spetsialistid veendunud, et koerte kasvuvigade ärahoidmisel ja vahel ka ravimisel, on õige toitmine palju enam tulemusi andev kui näiteks röntgenuuringutel põhinev aretuskoerte testimine.

Need suured rahasummad, mis kulutatakse liigeste- ja puusade uuringuteks, oleks olnud kasulikum kulutada koeraomanike õpetamiseks oma lemmikuid õigesti söötma.

Koera "kodusöök" ei ole mistahes toit, mis parasjagu kodus juhtub olema, vaid koerale valmistatud toit. See võib sisaldada koerale sobivaid inimtoidu komponente ja spetsiaalselt koera jaoks muretsetud kondid, magu, kala, sisikonnad jne. Yhesõnaga kõik mis ei ole koertele mõeldud "valmistoodang".

Koertel on sama algupärane põlvnemine kui hundil ja seega toidu suhtes samad vajadused kui hundil ja rebasel. Koer on algupäraselt toore toidu sööja ja selle bakteritel põhinev immuunsussüsteem. Hundid, rebased ja enamik koerigi naudivad juba roiskunud liha mingisuguseid tagajärgi omamata, mis meile inimestele oleks eluohtlik.

Vabalt liikuvad koerad peidavad osa toidust, et siis need mõne aja pärast üleskraapida ja naudinguga süüa. Paljud kodukoerad teevad seda samuti sobival võimalusel. Kui sellised koerad peaks saama vaid "puhast" toitu, ei oleks ime, kui neil mõne aja pärast ilmneks allergianähud. Eeltoodu ei tähenda muidugi seda, et kõik riknenu on koerale hea. Hallitanud juurviljad ja riknenud konservid võivad olla ka koerale eluohtlikud.

Metsikutelt esivanematelt päritud komme nautida riknenud toorest liha ei pea paika kõigi tõukoerte puhul. Sibery husky ja pekingi paleekoer on näiteks antud asja kaks äärmust- kui esimesed naudivad toorest, siis teised mitte, pekinglased tahavad enam inimeste toitu kui huskyd.
Rohusööjatel on kõige paremini arenenud ainevahetusorganid ja ainevahetuseks vajalik mikroobistik. Lihasööjatel ei piisa eluks ainult taimetoidust, paljude soolestik ei suuda seda isegi piisavalt seedida, seetõttu söövad nad meeleldi taimetoitlaste siseelundeid, saades sealt vajalikke mikroobe, mis tagavad hea seedimise.

Lihasööjate kasvuealised järglased nagu koerakutsikad, on väga nõudlikud, et areneda vigadeta isendiks. Eriti kutsikad söövad suure isuga taimetoitlaste siseelundeid, eriti magu. Algupärased koerad toitsid oma kutsikaid väljaoksendatud toiduga, andes sellega neile ka vajalikud mikroobid, mis võimaldavad paremini toitu seedida(looduses elavad hundid-rebased kasvatavad oma poegi nii ka tänapäeval).

Kui kutsikad ja täiskasvanud koerad kannatavad seedebakterite puuduse all, hakkavad nad sööma meie mõistes "imelikke" asju, näiteks väljaheiteid.  Selle vastiku (koeraomanike jaoks) asja lõpetamiseks, on soovitatud anda koerale 1 ananassirõngas päevas (ka õllepärm ja a-piima on sobivad).


  Kennel Scarlet Bevy AlignSoft - koduleht.net